Teine nädal

Olen mitmel korral lugenud õppematerjali, tutvunud kaasõppijate kirjapanduga. Midagi jäi nagu puudu, ei haaranud hästi seda kõige olulisemat. Lõpuks pöördusin ikkagi tagasi kõige traditsioonilisema õppimisviisi juurde - printisin materjali välja ja pliiats käes hakkasin seda läbi töötama.
Järgnevalt see, milliseid märkmeid enda jaoks tegin, püüdes leida vastuseid esitatud küsimustele (osalt konspekt, osalt lugemisel tekkinud mõtted):

- Miks me räägime personaalsetest õpikeskkondadest?

Viimasel ajal on võimalused - uued veebilahendused, teenuste kättesaadavus jne väga kiiresti edasi arenenud. Juurde on tulnud väga palju uut.
Uued võimalused loovad vajaduse uuteks lähenemisteks. Personaalsed õpikeskkonnad on üheks võimaluseks, et uusi võimalusi vajadustega ühitada.

Mida üldse mõeldakse personaalse õpikeskkonna all?

Personaalne õpikeskkond on uus võimalus e-õppes. See ei ole tarkvaraline lahendus, vaid tehnoloogia, st uute olemasolevate lahenduste kasutamise metoodika.
On kaks erinevat lähenemist:
a) kasutatavatest tehnilistest vahenditest lähtuv,
b) filosoofilis - pedagoogiline lähenemine.

Personaalne õpikeskkond koosneb õppija enda poolt valitud vahenditest, mis on tema poolt ka hallatavad ja kontrollitavad. Iga õppija loob ja kujundab oma keskkonna oma vajadustest lähtuvalt ja kasutab neid vahendeid, millest ta teadlik on. See keskkond muutub pidevalt, sest kasutatavad vahendid sõltuvad õppija hetkevajadustest.

Milliseid erinevaid lähenemisi seoses personaalsete õpikeskkondadega on tutvustatud?

On kaks erinevat lähenemist.
a) hajutatud struktuuriga keskkonnad - õppija poolt valitud vahendid on omavahel nõrgalt seotud.
Õppija kasutab palju erinevaid vahendeid, kusjuures liigub sujuvalt ühe vahendi kasutamiselt teise kasutamisele. Puudub nn keskne vahend, mis teisi seoks.
b) hajutamata struktuuriga keskkonnad - on olemas püsiv keskne keskkond, kuhu lisatakse erinevaid vahendeid.

Kumba tüüpi keskonda õppija eelistab, see sõltub väga palju temast endast ja tema suhtlemis- ja õpiharjumustest.
Enda seisukohalt võin öelda, et vähemalt esialgu heidutab mind liigne hajutatus, kuna varasem sellelaadne õppimiskogemus puudub. Hajutamatu keskkond tundub parem, st süsteemsem, kontrollitavam, harjumuspärasem. Samas olen kindel, et paljudele võib just selline piirideta vabalt muutuv keskkond inspiratsiooni pakkuda ja tõeliselt tööle innustada.

Kuivõrd oluline on enesejuhitavus?

Personaalsete õpikeskkondade kasutamise korral on enesejuhtimine ülioluline, sest õppija vastutab täielikult oma tegevuse eest. Selline õppimine sobib ainult kõrge enesedistsipliiniga õppijatele (enamasti üliõpilased jt täiskasvanud õppijad).

Esimese nädala kokkuvõte

Siin on kursuse 1. nädala ajakava ja minupoolsed kommentaarid tegevustele:

• Kursusele registreerumine -ei olnud raske, õnnestus õigeaegselt.
• Oma ajaveebi loomine ja sellega kursusele sisenemine - õigeaegselt tehtud, valisin erinevate võimaluste seast blogspot.com'i, kuna alates 1.septembrist edastan samas keskkonnas ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpetajatele haridustehnoloogia alast infot (aadressil http://eopejkhk-viive.blogspot.com/).
• Ennast tutvustava sissekande lisamine ajaveebi - jäi esimese nädala algul lisamata, kuna tundus liiga tüütu tegevusena. Nädala lõpus polnud kahjuks isiklikel põhjustel aega. Nüüd on siiski olemas.
• Del.icio.us keskkonda konto loomine - tehtud õigeaegselt, raskusi ei valmistanud.
• Oma ajaveebi lisamine Del.icio.us keskkonda plekursus märksõnaga - tehtud. Aitäh kursuse läbiviijatele juhendi lingi eest! Sellest oli abi.
• Flashmeetinguga sissejuhatav videokonverents - osalesin teisipäevasel videokonverentsil. Tänu sellele sain lõpuks ka oma videokaamera tööle (sain selle kevadel enne kooliaasta lõppu, aga siiani lebas unustatuna töölaua sahtlis). Mul on tõsiselt kahju, et videokonverentside tehnika ja tarkvara suhteliselt kallis ja kättesaamatu on. Seda tahaks edaspidigi kasutada ja õpetajatele soovitada.
• Lugemismaterjal: õpikeskkonna roll õpiprotsessis - lugesin läbi juba 1. nädala alguses.

Mõned mõtted, mis seejuures tekkisid:

- Tegelikult ei tohiks õpikeskkonda üle tähtsustada. Sobiv keskkond on vajalik sisulist õppetööd toetama, kuid mingi keskkonna kasutamine ei tohi muutuda eesmärgiks omaette, kui sellega ei kaasne õppetöö kvaliteedi paranemine.

- Õppekeskkonna muutmine/kujundamine vastavalt õppetöö sisule ja õppijate vajadustele toimub ja on seni toimunud ka kõigi traditsiooniliste õpikeskkondade puhul, näiteks matemaatikaklassis valemid seintel jne. See aitab luua töömeeleolu ja paremini keskenduda õpitavale.

- On hea, et tänapäeval on võimalik kasutada paljusid erinevaid õpikeskkondi, sest õppijate ring laieneb pidevalt tänu elukestvale õppele ja nii saab igaüks leida just enda jaoks sobiva õppimis-ja õpetamisvõimaluse.

- Suur oht on selles, et võimaluste paljususse võib piltlikult öeldes "ära uppuda" ja ikkagi mitte leida seda õiget. Siit tulenevalt ka minu kui haridustehnoloogi põhiülesanne: tunda ja teada erinevaid internetipõhise õppe võimalusi ning osata neid õpetajatele soovitada vastavalt iga konkreetse inimese ja tema töö vajadustest lähtuvalt.

Esimese nädala võlg - enesetutvustus

Nagu ikka aeg-ajalt olema kipub - mõni asi jälle hiljem kui ette nähtud.

Neid tutvustusi on eelnevalt üsna palju tehtud. Huvitaval kombel muutuvad nad iga korraga järjest lühemaks. Copy - Paste'i ka hetkel kusagilt ei leia, nii et panen parem pildi.

Töötan Järvamaa Kutsehariduskeskuses haridustehnoloogina.

Alates 2005. a detsembrist olin samal ametikohal Paide KKKs, veel enne seda arvutiõpetuse õpetaja, ...

MÄRKUS: 1. septembrist k.a moodustati endiste Paide Kutsekeskkooli ja Türi TMK ühinemise tulemusena Järvamaa Kutsehariduskeskus

Algas kursus Personaalsed õpikeskkonnad

31.10.08 - tutvusin kursuse ajakava ja infoga aadressil http://htk.tlu.ee/elearning/kursus/.

03.11.08 - oma kursusel osalemise ajaveeb on loodud.