Kokkuvõte ja tagasivaade kursusele

Püüan lühidalt kokku võtta kursusel ”Personaalsed õpikeskkonnad” kogetu ja õpitu. Korralikku kõigile nõuetele vastavat esseed ma tõenäoliselt kirjutatud ei saa, seepärast vastan lihtsalt esitatud küsimustele.

1. Mida uut õppisin sellel kursusel? Kas antud kursus täitis minu ootusi? Kas kursusel osalemine andis mulle midagi kasulikku (uut informatsiooni, uusi teadmisi ja oskusi, uusi tutvusi)?

Kursusele registeerusin just nimelt selleks, et mind huvitasid selle kursuse temaatika ja eesmärgid. Olen varem korduvalt õppijana osalenud õpihaldussüsteemides toimunud kursustel. Mind huvitas, mis siis ikkagi on avatud õpikeskkond ja kuidas selles õpetamist korraldatakse. Jälgisin põnevusega, mida teevad kaasõppijad ja kuidas reageerivad õpetajad (õppejõud). Lisaks sellele soovisin saada isiklikku personaalse õpikeskkonna kasutamise kogemust. Olen saanud oma küsimustele vastused ja minu jaoks täitis kursus oma ülesande.

Kursuselt sain palju uusi mõtteid. Mõned mõisted, mida olin ennegi siit – sealt kuulnud, said minu jaoks selgeks, näiteks RSS, sotsiaalne järjehoidja, agregaatorid, veebipäevik jne. Mõnda neist olin varemgi kasutanud, kuigi nimetust ei teadnud. Väga palju uut, huvitavat ja kasulikku sain teada kaasõppijate veebipäevikutest. Suur tänu kõigile, kes lahkelt enda poolt kasutatavatest vahenditest kirjutasid!

2. Millised on minu kogemused sellel kursusel? Siinkohal ei tasuks kindlasti unustada ka negatiivseid kogemusi.

Kogemuste juures tahaksin rääkida eelkõige sellest, mida osalejana kogesin ja tundsin. Alustasin entusiastlikult suure sooviga kõike hästi kaasa teha. Mingil hetkel tekkis tõrge, siis kui tajusin, et kõik on kuidagi hirmus avalik. Ei olnud enam ümber õpihaldussüsteemi kaitsvaid seinu. Ükskõik kes võib minu veebipäevikusse pilgu heita ja seal kirjutatu põhjal minu kohta mingeid järeldusi teha. See muutis välja­ütlemised väga enesekriitiliseks. Õppimisel on paratamatu, et eksitakse, mõeldakse kõne all olevatest küsimustest alguses ebaprofessionaalselt ja arenetakse edasi. Seda arengut ise kirja panna ei soovinud, kuigi väga huvitav oli lugeda teiste kirjapanekuid.

Edaspidi saan oma kutsetöös ise veebipõhise õppe läbiviimisel ja haridustehno­loogina õpetajaid nõustades neid aspekte arvestada.

3. Mis võiks/peaks sellel kursusel olema teistmoodi (tegevused, kursuse ülesehitus, tagasiside, üldine lähenemine jne.)?

Arvan, et osalejate omavahelisele suhtlemisele tuleks kasuks mõne foorumi lisamine kursusele.

Selline avalikult õppimise kogemus oli kahtlemata huvitav. Aitäh kursuse läbiviijatele!

Minu personaalne (õpi)keskkond

Olen jõudnud jõudnud arusaamisele (võib-olla ei ole see just päris õige), et minu personaalseks õpikeskkonnaks Internetiühendusega personaalarvutit kasutades on tegelikult pea-aegu seesama keskkond, mis töökeskkonnakski. Vahendeid seal võiks kindlasti rohkem ja huvitavamaid olla, kuid olemasolevatega olen seni kenasti hakkama saanud.

Kuna jaanuaris -veebruaris tegelen veidi ka kutsealase eelkoolitusega, siis püüan kirjeldada, milline on minu töökeskkond selle ettevalmistamisel ja läbiviimisel:

- Ülesanded, mida teha (õppekava) on kirjas MS Word'is,
- meilivahetus juhtkonnaga ja kolleegidega tundide toimumise asjus toimub e-mailide abil - kasutan Outlook Express'i,
- alustan teemat esitlusega, mille tegemiseks kasutan MS PowerPoint'i,
- mõistekaardi teen Text2Mindmap'i abil (Aitäh Kaarinile hea vihje eest! Igatahes siin on otsene kasu käesolevast kursusest),
- õpilastega slaidide loomiseks kasutan vabavaralist Zoho Show 2.0,
- iseseisvaks tööks ja süvenemiseks on olemas eXe's tehtud õpiobjekt,
- veebilehti vaatan nii oma arvutis kui ka koos õpilastega tunnis Internet Exploreri abil,
- veebist vajaliku materjali otsimiseks kasutan vahendeid Google ja Neti,
- infovoogude haldamiseks kasutan oma arvutis Delicious't

Neljas nädal

Õpetajana olen kursust läbi viinud Moodle keskkonnas. Õppijana olen varem kokku puutunud suletud õpikeskkondadega (õpihaldussüsteemidega) WebCT, Moodle ja IVA. Käesolev kursus on esimene avatud õpikeskkondade alane kogemus.

Püüan vastata sellel nädalal arutlemiseks antud küsimustele.

- Mis on parem, kas avatud või suletud keskkonnad?
Kui püüda lühidalt vastata, siis arvatavasti igale õppijate grupile oma.
Avatud keskkond sobib täiskasvanud kõrge enesemotivatsiooniga õppijale. Õppimine toimib koostöös või ka individuaalselt enda poolt kujundatud keskkonnas. Õpetaja on rohkem kõrvalseisev vestluspartner ja suunaja kui teadmiste allikas ja edasiandja. Võimaldab ühitada õppimise, töö ja vaba aja. Kõik on õppija poolt kättesaadav ühest kohast. Lihtne on liikuda ühelt tegevuselt teisele. Kaob ära oma kogukonna (õpperühma jne) tunne, on kõik ja siiski ei ole ka. Kui ei õppija ei suuda õigeid ja endale sobivaid vahendeid leida, siis kannatab lõpptulemus.

Suletud keskkond sobib ka vähem motiveeritud õppijale (ka noorematele õpilastele), kellel on rohkem vaja õpetaja valvsat pilku. Sobib nii õppematerjali edastamiseks kui ka vestlusteks, arutlusteks ja rühmatöödeks (foorumid). Kui õpetaja suhtleb õpilastega ja suunab neid oskuslikult, siis tekib väga hea oma grupi tunne, mis aitab õppematerjali omandamisele kaasa; kui ei, siis jääb õppija üksi ja enamasti loobub.

- Kas suletud õpikeskkonnad on ikka õppijakesksed keskkonnad?
Kindlasti on, kui õpetaja, õppejõud suudab selle keskkonna võimalusi hästi ära kasutada. Keskkond iseenesest ju ei õpeta ega pane ka kedagi omavahel suhtlema. Kõigis nn suletud keskkondades saab kasutada foorumeid ja wikisid, koondada kokku kõik selle kursuse läbimiseks kasulikud lingid jne. Olen õppijana tundnud tõelist rahuldust sellisel kursusel õppimisest (Aitäh Lehti Pildile Tartu Ülikoolist!) ja püüdnud saadud kogemusi ka oma kursustel rakendada.

- Kas ja mis on puudu praeguses pedagoogilises lähenemises? Alternatiivne lahendus?
Pedagoogiline lähenemine sõltub väga palju õpetaja isikust. Kui õpetaja on ise uutele lahendustele avatud ja soovib ise paremate tulemuste saavutamiseks uusi lahendusi kasutusele võtta, siis ta seda ka teeb. Uued keskkonnad, nii avatud kui ka suletud, on praegu siiski veel innovaatiliste õpetajate „mängumaa“. Enamus õpetajatest hakkab siiski juba teadvustama suletud keskkondi (Moodle, IVA, WebCT) ja nende võimalusi. Enam ei küsita, mis see on ja milleks. Avatud keskkonnad on enamuse jaoks veel tundmatud. Selline on hetkeseis selles kutseõppeasutuses, kus ma ise töötan. Mujal on võib-olla teisiti.

- Kas õppija ja õppejõu rollid muutuvad erinevates keskkondades?
Suletud keskkonnas on õppija ja õpetaja rollid traditsioonilisemad. Avatud keskkondades need piirid ähmastuvad. Vt ka punkti 1.

- Kas ühe keskkonna puudus on teise eeliseks?
Ma ei vastandaks neid keskkondi, pigem ühe vahendid ja võimalused täiendavad teist.

Kolmas nädal

Mõtisklemiseks ja arutlemiseks oli välja pakutud kolm teemat: personaalsed õpikeskkonnad sotsiaalsetes võrgustikes või sotsiaalsed võrgustikud personaalsetes õpikeskkondades? Mis juhtub siis, kui töötame grupis? Kuidas hallata infovooge ja info liikumist?

Õppematerjalides on kirjas, et personaalset õpikeskkonda võib vaadelda ühe osana sotsiaalsest võrgustikust. See on nii siis, kui õppija on liitunud mõne sotsiaalse võrgustiku või kogukonnaga ja tema õpikeskond on sellega seotud (või vastupidi: kogukond on seotud õppija personaalse keskkonnaga). Võrgustikud, milles õppija osaleb, võivad olla püsivad või lühiajalised. Püsiva koosluse näiteks sobib hästi mõne sõpruskonna või ametialase kogukonna, nt haridustehnoloogide suhtluskohana toimiv blogi, wiki jne. Ajutiseks loeksin mingil kindlal eesmärgil, nt meie kursus siin, kokku saanud kogukonda, mis eesmärgile jõudmise järel laiali läheb või lihtsalt hääbub. See on täiesti normaalne, et kõik kogukonnad, sh ka võrgustikud ei ole püsivad.
Agregaatorid on kindlasti väga kasulikud aja kokkuhoiuks ja info paremaks leidmiseks, kuigi ma enamust neist seni veel eriti kasutanud ei ole. Kasutan ammu ja pidevalt IE infovoogude sirvijat.

Teine nädal

Olen mitmel korral lugenud õppematerjali, tutvunud kaasõppijate kirjapanduga. Midagi jäi nagu puudu, ei haaranud hästi seda kõige olulisemat. Lõpuks pöördusin ikkagi tagasi kõige traditsioonilisema õppimisviisi juurde - printisin materjali välja ja pliiats käes hakkasin seda läbi töötama.
Järgnevalt see, milliseid märkmeid enda jaoks tegin, püüdes leida vastuseid esitatud küsimustele (osalt konspekt, osalt lugemisel tekkinud mõtted):

- Miks me räägime personaalsetest õpikeskkondadest?

Viimasel ajal on võimalused - uued veebilahendused, teenuste kättesaadavus jne väga kiiresti edasi arenenud. Juurde on tulnud väga palju uut.
Uued võimalused loovad vajaduse uuteks lähenemisteks. Personaalsed õpikeskkonnad on üheks võimaluseks, et uusi võimalusi vajadustega ühitada.

Mida üldse mõeldakse personaalse õpikeskkonna all?

Personaalne õpikeskkond on uus võimalus e-õppes. See ei ole tarkvaraline lahendus, vaid tehnoloogia, st uute olemasolevate lahenduste kasutamise metoodika.
On kaks erinevat lähenemist:
a) kasutatavatest tehnilistest vahenditest lähtuv,
b) filosoofilis - pedagoogiline lähenemine.

Personaalne õpikeskkond koosneb õppija enda poolt valitud vahenditest, mis on tema poolt ka hallatavad ja kontrollitavad. Iga õppija loob ja kujundab oma keskkonna oma vajadustest lähtuvalt ja kasutab neid vahendeid, millest ta teadlik on. See keskkond muutub pidevalt, sest kasutatavad vahendid sõltuvad õppija hetkevajadustest.

Milliseid erinevaid lähenemisi seoses personaalsete õpikeskkondadega on tutvustatud?

On kaks erinevat lähenemist.
a) hajutatud struktuuriga keskkonnad - õppija poolt valitud vahendid on omavahel nõrgalt seotud.
Õppija kasutab palju erinevaid vahendeid, kusjuures liigub sujuvalt ühe vahendi kasutamiselt teise kasutamisele. Puudub nn keskne vahend, mis teisi seoks.
b) hajutamata struktuuriga keskkonnad - on olemas püsiv keskne keskkond, kuhu lisatakse erinevaid vahendeid.

Kumba tüüpi keskonda õppija eelistab, see sõltub väga palju temast endast ja tema suhtlemis- ja õpiharjumustest.
Enda seisukohalt võin öelda, et vähemalt esialgu heidutab mind liigne hajutatus, kuna varasem sellelaadne õppimiskogemus puudub. Hajutamatu keskkond tundub parem, st süsteemsem, kontrollitavam, harjumuspärasem. Samas olen kindel, et paljudele võib just selline piirideta vabalt muutuv keskkond inspiratsiooni pakkuda ja tõeliselt tööle innustada.

Kuivõrd oluline on enesejuhitavus?

Personaalsete õpikeskkondade kasutamise korral on enesejuhtimine ülioluline, sest õppija vastutab täielikult oma tegevuse eest. Selline õppimine sobib ainult kõrge enesedistsipliiniga õppijatele (enamasti üliõpilased jt täiskasvanud õppijad).

Esimese nädala kokkuvõte

Siin on kursuse 1. nädala ajakava ja minupoolsed kommentaarid tegevustele:

• Kursusele registreerumine -ei olnud raske, õnnestus õigeaegselt.
• Oma ajaveebi loomine ja sellega kursusele sisenemine - õigeaegselt tehtud, valisin erinevate võimaluste seast blogspot.com'i, kuna alates 1.septembrist edastan samas keskkonnas ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpetajatele haridustehnoloogia alast infot (aadressil http://eopejkhk-viive.blogspot.com/).
• Ennast tutvustava sissekande lisamine ajaveebi - jäi esimese nädala algul lisamata, kuna tundus liiga tüütu tegevusena. Nädala lõpus polnud kahjuks isiklikel põhjustel aega. Nüüd on siiski olemas.
• Del.icio.us keskkonda konto loomine - tehtud õigeaegselt, raskusi ei valmistanud.
• Oma ajaveebi lisamine Del.icio.us keskkonda plekursus märksõnaga - tehtud. Aitäh kursuse läbiviijatele juhendi lingi eest! Sellest oli abi.
• Flashmeetinguga sissejuhatav videokonverents - osalesin teisipäevasel videokonverentsil. Tänu sellele sain lõpuks ka oma videokaamera tööle (sain selle kevadel enne kooliaasta lõppu, aga siiani lebas unustatuna töölaua sahtlis). Mul on tõsiselt kahju, et videokonverentside tehnika ja tarkvara suhteliselt kallis ja kättesaamatu on. Seda tahaks edaspidigi kasutada ja õpetajatele soovitada.
• Lugemismaterjal: õpikeskkonna roll õpiprotsessis - lugesin läbi juba 1. nädala alguses.

Mõned mõtted, mis seejuures tekkisid:

- Tegelikult ei tohiks õpikeskkonda üle tähtsustada. Sobiv keskkond on vajalik sisulist õppetööd toetama, kuid mingi keskkonna kasutamine ei tohi muutuda eesmärgiks omaette, kui sellega ei kaasne õppetöö kvaliteedi paranemine.

- Õppekeskkonna muutmine/kujundamine vastavalt õppetöö sisule ja õppijate vajadustele toimub ja on seni toimunud ka kõigi traditsiooniliste õpikeskkondade puhul, näiteks matemaatikaklassis valemid seintel jne. See aitab luua töömeeleolu ja paremini keskenduda õpitavale.

- On hea, et tänapäeval on võimalik kasutada paljusid erinevaid õpikeskkondi, sest õppijate ring laieneb pidevalt tänu elukestvale õppele ja nii saab igaüks leida just enda jaoks sobiva õppimis-ja õpetamisvõimaluse.

- Suur oht on selles, et võimaluste paljususse võib piltlikult öeldes "ära uppuda" ja ikkagi mitte leida seda õiget. Siit tulenevalt ka minu kui haridustehnoloogi põhiülesanne: tunda ja teada erinevaid internetipõhise õppe võimalusi ning osata neid õpetajatele soovitada vastavalt iga konkreetse inimese ja tema töö vajadustest lähtuvalt.

Esimese nädala võlg - enesetutvustus

Nagu ikka aeg-ajalt olema kipub - mõni asi jälle hiljem kui ette nähtud.

Neid tutvustusi on eelnevalt üsna palju tehtud. Huvitaval kombel muutuvad nad iga korraga järjest lühemaks. Copy - Paste'i ka hetkel kusagilt ei leia, nii et panen parem pildi.

Töötan Järvamaa Kutsehariduskeskuses haridustehnoloogina.

Alates 2005. a detsembrist olin samal ametikohal Paide KKKs, veel enne seda arvutiõpetuse õpetaja, ...

MÄRKUS: 1. septembrist k.a moodustati endiste Paide Kutsekeskkooli ja Türi TMK ühinemise tulemusena Järvamaa Kutsehariduskeskus