Mõtisklemiseks ja arutlemiseks oli välja pakutud kolm teemat: personaalsed õpikeskkonnad sotsiaalsetes võrgustikes või sotsiaalsed võrgustikud personaalsetes õpikeskkondades? Mis juhtub siis, kui töötame grupis? Kuidas hallata infovooge ja info liikumist?
Õppematerjalides on kirjas, et personaalset õpikeskkonda võib vaadelda ühe osana sotsiaalsest võrgustikust. See on nii siis, kui õppija on liitunud mõne sotsiaalse võrgustiku või kogukonnaga ja tema õpikeskond on sellega seotud (või vastupidi: kogukond on seotud õppija personaalse keskkonnaga). Võrgustikud, milles õppija osaleb, võivad olla püsivad või lühiajalised. Püsiva koosluse näiteks sobib hästi mõne sõpruskonna või ametialase kogukonna, nt haridustehnoloogide suhtluskohana toimiv blogi, wiki jne. Ajutiseks loeksin mingil kindlal eesmärgil, nt meie kursus siin, kokku saanud kogukonda, mis eesmärgile jõudmise järel laiali läheb või lihtsalt hääbub. See on täiesti normaalne, et kõik kogukonnad, sh ka võrgustikud ei ole püsivad.
Agregaatorid on kindlasti väga kasulikud aja kokkuhoiuks ja info paremaks leidmiseks, kuigi ma enamust neist seni veel eriti kasutanud ei ole. Kasutan ammu ja pidevalt IE infovoogude sirvijat.
2 comments:
Kas te ise olete aktiivne võrgustikus osaleja? Ja kuivõrd kasulikuks hindate võrgustikke oma töös ja õpiprotsessis?
Osalen aktiivselt haridustehnoloogide võrgustikus ja tunnen, et sellest on minu töös tõesti palju kasu olnud, sest kasvõi interneti avarustelt kõike lihtsalt üksi üles leida ei jõua.
Sellest hoolimata ei pea ma ennast suureks võrgustikes suhtlejaks ja osalejaks. Õppida eelistan rohkem ise ja omaette.
Post a Comment